Kirjeldus
Prebiootilised kiudained aitavad parandada soolestiku tegevust kõhukinnisuse korral, stabiliseerivad glükoosi taset veres rasedusaegse gestatsioondiabeedi korral. Need aitavad stabiliseerida glükoosi taset veres gestatsioondiabeedi korral ning koos tervisliku ja tasakaalustatud toitumisega aitavad vähendada kolesterooli taset.
Toidukiudaineid nimetatakse ka funktsionaalseteks kiudaineteks, kuna need toimivad prebiootikumidena (toit soolestiku headele bakteritele), tänu väga aeglasele fermentatsioonile jämesooles sobivad need eriti tundliku soolestikuga inimestele, kellele on soovitatav vähendatud kiiresti fermenteeruvate süsivesikute (low FODMAP) dieet.
Prebiootilised kiudained on kasulikud mitte ainult kõhukinnisuse korral, need hoiavad stabiilset glükoosi taset veres ja aitavad nii kontrollida kaalu raseduse ajal ja pärast seda.
Kiudained raseduse ajal
Päevas on soovitatav tarbida 35 g kiudaineid, et toetada head soolestiku tegevust ja kogu seedesüsteemi funktsiooni. Samuti aitavad need hoida stabiilset suhkru taset veres ning koos tervisliku ja tasakaalustatud toitumisega aitavad vähendada kolesterooli taset.
Ja kuigi kiudaineid tarbitakse sageli kahel peamisel põhjusel – nälja vähendamiseks kaalu reguleerimisel (need paisuvad maos, täites osa selle mahust) ja kõhukinnisuse korral (lahustumatud kiudained toimivad nagu soolestiku luud), mis vaevab sageli raseduse ajal.
Eriti pärast keisrilõiget võib mõnda aega olla raske roojata. Sageli määratakse selleks ravimeid. Selle vältimiseks on kiudaineid soovitatav iga päev 1 supilusikatäis 2-3 korda.
Kuid eeliseid on palju rohkem.
Psülliumi (teelehe) seemnekestade ja akaatsia Fibergum segu eristub selle poolest, et fermenteerub soolestikus väga aeglaselt ega põhjusta seetõttu soolestiku ärritust. Sel põhjusel on need vahest ainsad prebiootilised kiudained, mis sobivad ärritunud soole sündroomi korral.
Neid kiudaineid nimetatakse ka funktsionaalseteks. Lahustuvad kiudained fermenteeruvad jämesooles. Fermentatsiooni teostavad soolestikus olevad head bakterid, mis toituvad neist kiudainetest ja mis piisava toidu korral hakkavad domineerima patogeensete (halbade) bakterite üle. Sama fermentatsiooni käigus toodavad soolestiku bakterid lühikese ahelaga rasvhappeid, millel on lai mõju tervisele:
Aitavad parandada immuunfunktsiooni: soodustavad T-rakkude tootmist, mis tunnevad ära ja hävitavad võõraid antigeene. Bakterite tõttu asub suurem osa T-rakke soolestiku alumises osas, mis tähendab, et inimese immuunsus sõltub suuresti soolestiku mikrofloora tasakaalust. Kuni domineerivad head bakterid, toimib aktiivselt ka immuunsüsteem.
vähendavad halbade bakterite paljunemist, alandades jämesoole pH-d (luuakse happelisele lähedane keskkond), mis aitab kaitsta limaskesta vähipolüüpide tekke eest.
madalama pH tõttu suureneb ka selliste mineraalide nagu kaltsium, magneesium, raud imendumine.
soolestiku bakterid sünteesivad aktiivsemalt K-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Just soolestiku bakterid on üks peamisi K-vitamiini allikaid.
lühikese ahelaga rasvhapped stabiliseerivad suhkru taset veres. Need mõjutavad kõhunäärme rakke, reguleerides insuliini eritumist, ning maksarakke, kontrollides glükogeeni lagunemist glükoosiks, mis satub verre.
Probiootikumide tarbimisel koos nende kiudainetega tagatakse heade bakterite kiirem paljunemine.
